Käivitame erastamise

Eilne Äripäev tõi avalikkuse ette korralageduse riigifirmas Eesti Raudtee. Artikkel tugines riigifirma enda riskijuhtimise ja siseauditi osakonna auditile ning Eesti Raudtee enda tellitud advokaadibüroo Eipre & Partnerid õigusarvamusele. On kahtlus, et riigifirmast on kadunud või varastatud 10 miljoni euro eest vara.

Äripäeva toimetus on mures Eesti riigifirmade ja riigiasutuste juhtimise kvaliteedi pärast. Liiga palju on viimasel ajal olnud näited, et riik on halb peremees. Seetõttu on toimetus seda meelt, et tuleks kiiremas korras käivitada Eestis uus erastamisprogramm ning riik peab kaasama oma ettevõtetesse erasektori kompetentsi.

Me ei pea siinkohal silmas ainult eelmise maanteeameti juhtkonna suusareise ning Estonian Airi ebaõnnestunud laienemisplaane, mis viisid lennufirma aastateks suurde kahjumisse. Möödunud aastal selgus, et Arengufondi tollane juht Tõnis Arro oli sellest kaheldava väärtusega asutusest teinud enda ja oma meeskonna jaoks korraliku rahalehma.

Eesti Energia uus juht Hando Sutter otsustas tõmmata pidurit energiafirma suurejoonelisele investeerimisprojektile USAs. Sisuliselt see juba 51 miljonit eurot neelanud investeeringuplaan külmutati ning nüüd loodetakse piirduda aastas „ainult“ 600 000 euroga.Need mõned meenutused on parim tõestus, et riigifirmade ja ka riigiasutuste juhtimist on võimalik parandada.

Meile võib vastu väita, et riigifirmade osaline või riigi pakutud teenuste erastamine ei ole lahendus. Ka praegu on riigifirmade juhtkonna ja nõukogu tasemel kaasatud erasektori kogemusi. Eesti Raudtee praegune juht Ahti Asmann juhtis varemalt SEB panka. Eesti Raudtee nõukogu esimees Raivo Vare on pikaajalise kogemusega tippjuht. Lisaks on ta juhtinud ka Arengufondi nõukogu. Eesti Energia nõukogus istusid pikal Eesti ärimaailma raskekahurvägi Jüri Käo ning Toomas Luman. Ka Arengufondi eelmine juht Tõnis Arro oli pikaajalise erasektoris töötamise kogemusega.

Asmann on näiteks Eesti Raudtees ilmnenud korralageduse kohta öelnud, et see probleem pole üldse nii suur, kui seda on üritatud näidata. Viidatakse pigem juhtkonna sees toimuvale võimuvõitlusele. Asmanni kriitikuks on kunagine Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch, kes alates eelmise aasta augustist kuulub taas Eesti Raudtee juhatusse.

Küsimus pole mitte selles, kas vara on kadunud vähe või palju. Või kas korralagedus on suur või väike – need on hinnangud ja sõltuvad hinnangu andjate positsioonist. Riigi- ja ka erafirmade puhul on omanike ideaalseks eelduseks, et vara ei kao ja korralagedust ei ole.

Riigifirmade nõrkuseks ongi see, et neil ei ole selget omanikku. Omaniku rollis on minister ning nõukogu on pandud paika võimul olevate poliitikute poolt. Riigifirmade osaline erastamine toob ettevõtete omanikeringi huvigrupid, kelle jaoks on vara säilimine ja kasvatamine esmatähtis. Ehk ei ole enam umbmäärast riiki, kelle tagant on kerge varastada.

Riigiettevõtete osalise erastamise otsene kasu on koomas börsi äratamine. Ettevõtte väärtus võiks börsilemineku kaudu suureneda ning ühtlasi oleks sellest kasu kohalik kapitalituru arendamiseks. Teiseks kaoksid siis või väheneksid oluliselt poliitilised mängud ettevõtete nõukogudes.Kolmandana võib nimetada börsil noteeritud ettevõtte suhtes kehtivad avatusreegleid, mille kehtimine praegustele riigiettevõtetele kindlasti kasuks tuleks.